Monday, March 3
somewhere deep in the heart of the south... oeh ma olen laisk. nii laisk, et suudan 189 põhjust leiutada, miks bloginud pole. kaasaarvatud enesekriitilisuse. no hell no! sa oled lihtsalt laisk ja paks kodukass, tüdruk, face it!
aga ma lihtsalt pidin hetkeks röögatama, kui hea mu tuju on. b. jõudis pärnust tagasi ja mu lonely weekend on ametlikult läbi. ja nüüd kadestage end rosinateks, sest b. suurepärane ema oli talle ella fitzgeraldi plaadi kinkinud ja nüüd me tsillime niisama - mina nõksutan pead ja lälisen vaikselt, b. sorteerib oma riideid, et osa neist kuhugi kirikusse viia, isnt she just wonderful.
ka muidu võib eluga rahule jääda. minu viimane eneseavastus tõestas järjekordselt, et ma olen kordades tublim just siis, kui ma natuke purjus olen. pärast rohket veini ja avameelseid jutuajamisi hermanni tänaval laupäeval, ärkasin pühapäeva hommikul rõõmsalt üles ja nätaki - ma olin öösel kõik (!) nõud ära pesnud ja elutoa taas elamiskõlblikuks teinud. köögipõrand oli ka vist puhtam, kui päev varem, aga selle eest ei julge pead anda.
ühel päeval sain korraga kaks postkaarti korraga, beat that nagu. autoriteks mu võrratud sõbrannad, kes kusagil UK peal laiali on. lähemalt ei räägi, sest olen mõlema peale natuke kade.
ja üldse ei räägi rohkem praegu, meel läks liiga nostalgiliseks ja kui ma siin seda filtrit veits maha keeran, võib hiljem vägagi piinlik olla.
mäu.
aga ma lihtsalt pidin hetkeks röögatama, kui hea mu tuju on. b. jõudis pärnust tagasi ja mu lonely weekend on ametlikult läbi. ja nüüd kadestage end rosinateks, sest b. suurepärane ema oli talle ella fitzgeraldi plaadi kinkinud ja nüüd me tsillime niisama - mina nõksutan pead ja lälisen vaikselt, b. sorteerib oma riideid, et osa neist kuhugi kirikusse viia, isnt she just wonderful.
ka muidu võib eluga rahule jääda. minu viimane eneseavastus tõestas järjekordselt, et ma olen kordades tublim just siis, kui ma natuke purjus olen. pärast rohket veini ja avameelseid jutuajamisi hermanni tänaval laupäeval, ärkasin pühapäeva hommikul rõõmsalt üles ja nätaki - ma olin öösel kõik (!) nõud ära pesnud ja elutoa taas elamiskõlblikuks teinud. köögipõrand oli ka vist puhtam, kui päev varem, aga selle eest ei julge pead anda.
ühel päeval sain korraga kaks postkaarti korraga, beat that nagu. autoriteks mu võrratud sõbrannad, kes kusagil UK peal laiali on. lähemalt ei räägi, sest olen mõlema peale natuke kade.
ja üldse ei räägi rohkem praegu, meel läks liiga nostalgiliseks ja kui ma siin seda filtrit veits maha keeran, võib hiljem vägagi piinlik olla.
mäu.
