Parklife

mida kõike ma pole õppimise nimel pidanud viimase nädala jooksul ohverdama: kumu öö, placebo (all-time-fave-best-lyrics-supergorgeousbrianmolko-thingie). oleks siis vähemalt piisavalt õppind. aga no mis ma bloody parata saan, kui hommikukohvi (viimaste päevade jooksul ajutiselt asendatud kokaga) nautides vh1 käima panen ja sealt esiteks tuleb oasise viimase video making-of ja sellele järgneb 45 minutit laive, mida ma isegi NÄINUD POLE. ja te veel käsite õppida. aga sellega ma tegelt hakkan ka kohe pihta. kohe, kui ma olen käinud täna 3. korda dushi (blogger ei tunnista shh tähte millegipärast) all. no kamoon, nii kaua, kui nad ei luba alasti linna peal ringi käia, ei tohi ka ilma siukseks kütta. and then again, te veel käsite õppida.
NII, kohustuslik heidi-vingub-kuni-sureb rubriik on tänaseks lõpetatud....goddamn ma vannun et mul oli veel midagi öelda...oh well, aga jess, ma olen jõudnud konspektis juba pedosfäärini ja reedel on KÕIK LÄBI. nohjah, kuni tartuni vähemalt. siinkohal, muide, kuulutan avatuks konkursi: kes mu 25-30 juuni tartus enda juurde võtab, et kuulata mu närvitsemist ja hüsteeriat ning iga paari tunni tagant korrata (võib ka lindi pealt, kui ma just ise aru ei saa) et ma olen kõige andekam ja ilusam?

p.s järgmine postitus tuleb juba vähem kui poole aasta pärast. püsige lainel.
p.p.s te olete kõik nii nummid mu tuju on nii hea.