Parklife

pagana seebikaajastu, ma ütlen. ootan juba huviga, mis tuleb järgmiseks. noh muidugi, kui miski üldse suudab biitida o.c'd ja house'i. everwood vist kõlbab kah praegu, kuniks limewire kargu alla saab.

ja mis värk on sellega, et kõik ägedad ja vaimukad inimesed on juudid? (jah, jutt käib endiselt everwoodist ja o.c'st). bar mitzvah tundus igatahes vahva. päriselt ilmselt küll kordi vähem arvestades brody ja ephrami puudumist. öhö.

homme tuleb tartu ära - eks näis, mis saab. esimest korda kindlaid plaane ei tee, ilmselt vegeteerin niisama ja kasutan kellegi külalislahkust paar päeva. supilinnas võiks tegelt huvipärast maju ka vahtida ja unistada sellest, kuidas me beritiga järgmisel talvel mõnes neist 8 teki all kohvi üritame juua. peaks ahju kütmise ära õppima vist.

kui ma vaid saaksin terve oma elu voodis vedeleda ja modest mouse'i kuulata. nii hea on. või noh, see krissu variant oleks ka päris pandav tegelt, et kui inimesed ära surevad, siis nad lihtsalt pannakse teki alla voodisse ja siis tsillid seal lõpmatuseni ja naudid oma raske tööga ära teenitud puhkust.
mina enam ei jaksa. tunnen, et asjad on täpselt nii nagu olema peavadki, aga ikka ei suuda ära oodata, kui saan kord jälle pärast seda aastat rahulikult ja stressivabalt hingata. samas seda aega vist ei tulegi enam. ja saarlaste aktsendiga: maa ju nüüd juba suur inemene.