Sunday, May 28
mul on äärmiselt halb olla, et mitte mõnda vulgaarsemat väljendit kasutada. kehatemperatuur on kõvasti üle normaalse. suurest plaanist päev läbi end harida sai 2 tundi 'triumfikaart', mille vältel siis kogu effort piirdus 50 leheküljega. ülejäänud aja nautisin poputamist ja magusat und. 15 min. pärast hakkab 'seks ja linn'. ma olen üsna kindel, et tänane päev on viimase aja üks õnnestunumaid. ma olen hale.
10 tunni pärast saavad enamik tublisi inimesi kätte geograafia eksami küsimustiku. mina nende sekka kahjuks ei kuulu. see tähendab seda, et ma pean järgmine aasta läbima veel ühe kursuse, kus mu armastatud õpetaja kirjeldab seda, mis toimub tema kubemepiirkonnas, kui teda parasjagu kimbutab klaustrofoobiahoog.
tegelikult peaksin ma vaevlema halastamatus meeleheites arvestades seda, millise jama see haigus praegu mulle kokku keedab. aga ma ei viitsi. ma ei saa üldse enam aru, mis muga lahti on. sellest ajast, kui ma viimati mööda maja totaka naeratuse ja säravate silmadega ringi jooksin, on ikka üsna palju möödas. lollakas tunne on, aga ma ei kurda. beware homme, ses suhtes, et tõenäoliselt koosneb mu päevaplaan telefonikõnedest, mille vältel ei jäta ma teid enne rahule, kui ma olen saanud selge ülevaate tervest eksamist ja kõigi spekulatsioonid tulemuste osas ;)
10 tunni pärast saavad enamik tublisi inimesi kätte geograafia eksami küsimustiku. mina nende sekka kahjuks ei kuulu. see tähendab seda, et ma pean järgmine aasta läbima veel ühe kursuse, kus mu armastatud õpetaja kirjeldab seda, mis toimub tema kubemepiirkonnas, kui teda parasjagu kimbutab klaustrofoobiahoog.
tegelikult peaksin ma vaevlema halastamatus meeleheites arvestades seda, millise jama see haigus praegu mulle kokku keedab. aga ma ei viitsi. ma ei saa üldse enam aru, mis muga lahti on. sellest ajast, kui ma viimati mööda maja totaka naeratuse ja säravate silmadega ringi jooksin, on ikka üsna palju möödas. lollakas tunne on, aga ma ei kurda. beware homme, ses suhtes, et tõenäoliselt koosneb mu päevaplaan telefonikõnedest, mille vältel ei jäta ma teid enne rahule, kui ma olen saanud selge ülevaate tervest eksamist ja kõigi spekulatsioonid tulemuste osas ;)
Friday, May 26
ma olen sama emotsioonitu nagu tükk seda seina, mida ma jõllitan. viiendat minutit järjest juba. ei, siit ei tule mingit appikarjet ja pubekahalinat. aga ma ei suuda olla enam lihtsalt. bök. selle ilma tahaks ka kuhugi koledasse kohta saata. jah, olen küll seda vähemalt 6x teinud juba. kurat, mu keemiaõpetajal on õigus, kõik head asjad siin maailmas on amoraalsed, paksuks tegevad või ebaseaduslikud.
Monday, May 15
* eile oli blogger ämbris. seega väikese nihkega, kuid siiski..
juuube virgutav on end vahel silmnähtavalt üle lubatuse piiri üles lüüa ja minna omasuguste sekka, et klatshida ja kadestada ja siis uuesti klatshida. ballil käisin eile. TEN'i ballil. shampust oli kahjuks vähe, inimesi õnneks piisavalt. seega asjad jooksid kuidagi ikka tasakaalu ja kokkuvõttes oli päris nunts. mu tantsuõpetaja siiberdas ringi pidevalt ainult, noormehed olid ka saamatud (võtame näiteks tenno, kes rääkis ballil kogu aeg, et ei taha ja ei julge ja jaadi jaadi, pärast tegi kahetseva näo pähe ja ütles midagi 'oleks ju ikka võinud..' laadset), seetõttu ei tulnud tantsust suurt midagi välja. üritusele järgnenud õlled kulmineerusid sellega, et mina ja maarja seisime kusagil suvalises britipedede baaris leti taga ja valisime välja laulu karaokeks.. viimasel hetkel leidis siiski mõistus tee tagasi minu juurde ja me põgenesime sellest hirmsast kohast, kiiresti-kiiresti taksole, et tee peal millegi veel koledamaga hakkama ei suudaks saada.
eile oli veel ka perekondlik purjetamine, esimene sel aastal. tuult oli palju. ma ei tea neist ühikutest vähimatki, oli see nüüd 9 või 14 palli, aga igatahes hästi-hästi palju. veidi halb hakkas vahepeal. alati abivalmis vanaisa ulatas siis veiniklaasi sõnadega 'ruttu ruttu nüüd, et oleks mida oksendada, oh oh hoi..'.
veits varem veel kriibsi sünnipäev. minu jaoks tähtis just sp, et nägin ära kohe päris päris kogu abruka gängbängi. vahva oli. alustasime taas toompeal. arutasime, et kas puu murdub, kui me kõik sinna peale roniks. või et kui esimene katse ebaõnnestuks, siis käiks kõik korra mäkis ja prooviks siis uuesti. teine pool jäi õnneks küll ära ja esimene samuti ebaõnnestus. samas puu otsas oli tore. umbes midagi sarnast nagu
sass: kuule, hüppame alla!
heidi: okei
sass: tavai, koos, kolme peale!
heidi: okei
sass: üks, kaks..
MÜTS JA LÄRAKI!!
mis tähendab siis seda, et ma olin külili mullas ja hüppeliiges tuikas. paar nädalat tagasi tegi hobune minuga samamoodi. nüüd siis puu. sass oli loomulikult jalgadel ja better than ever...
aga nüüd on jälle mu lemmikpäev-pühapäev. ootan teisi koju, joon kohvi ja kuulan oma uut oasise plaati (!). kevad ei ole veel pähe hakanud, aga ega ta enam kaua ei halasta ka ma kardan. viimaste nädalate läbivad märksõnad on ratas, toompea, õlu, täringud ja kaardid. ööh, oijah, mai tea, ma keksin siis edasi ja lälisen wilco 'true love will find you in the end' või muud sarnast.
juuube virgutav on end vahel silmnähtavalt üle lubatuse piiri üles lüüa ja minna omasuguste sekka, et klatshida ja kadestada ja siis uuesti klatshida. ballil käisin eile. TEN'i ballil. shampust oli kahjuks vähe, inimesi õnneks piisavalt. seega asjad jooksid kuidagi ikka tasakaalu ja kokkuvõttes oli päris nunts. mu tantsuõpetaja siiberdas ringi pidevalt ainult, noormehed olid ka saamatud (võtame näiteks tenno, kes rääkis ballil kogu aeg, et ei taha ja ei julge ja jaadi jaadi, pärast tegi kahetseva näo pähe ja ütles midagi 'oleks ju ikka võinud..' laadset), seetõttu ei tulnud tantsust suurt midagi välja. üritusele järgnenud õlled kulmineerusid sellega, et mina ja maarja seisime kusagil suvalises britipedede baaris leti taga ja valisime välja laulu karaokeks.. viimasel hetkel leidis siiski mõistus tee tagasi minu juurde ja me põgenesime sellest hirmsast kohast, kiiresti-kiiresti taksole, et tee peal millegi veel koledamaga hakkama ei suudaks saada.
eile oli veel ka perekondlik purjetamine, esimene sel aastal. tuult oli palju. ma ei tea neist ühikutest vähimatki, oli see nüüd 9 või 14 palli, aga igatahes hästi-hästi palju. veidi halb hakkas vahepeal. alati abivalmis vanaisa ulatas siis veiniklaasi sõnadega 'ruttu ruttu nüüd, et oleks mida oksendada, oh oh hoi..'.
veits varem veel kriibsi sünnipäev. minu jaoks tähtis just sp, et nägin ära kohe päris päris kogu abruka gängbängi. vahva oli. alustasime taas toompeal. arutasime, et kas puu murdub, kui me kõik sinna peale roniks. või et kui esimene katse ebaõnnestuks, siis käiks kõik korra mäkis ja prooviks siis uuesti. teine pool jäi õnneks küll ära ja esimene samuti ebaõnnestus. samas puu otsas oli tore. umbes midagi sarnast nagu
sass: kuule, hüppame alla!
heidi: okei
sass: tavai, koos, kolme peale!
heidi: okei
sass: üks, kaks..
MÜTS JA LÄRAKI!!
mis tähendab siis seda, et ma olin külili mullas ja hüppeliiges tuikas. paar nädalat tagasi tegi hobune minuga samamoodi. nüüd siis puu. sass oli loomulikult jalgadel ja better than ever...
aga nüüd on jälle mu lemmikpäev-pühapäev. ootan teisi koju, joon kohvi ja kuulan oma uut oasise plaati (!). kevad ei ole veel pähe hakanud, aga ega ta enam kaua ei halasta ka ma kardan. viimaste nädalate läbivad märksõnad on ratas, toompea, õlu, täringud ja kaardid. ööh, oijah, mai tea, ma keksin siis edasi ja lälisen wilco 'true love will find you in the end' või muud sarnast.
