Parklife

pekki küll, ma ei saa normaalselt kirjutada. kui ma suvel virisesin, et mu arvuti on muusikaliselt võimetu, siis nüüd on ta täiesti surnud ja asendus saabub heal juhul ka mingi kahe nädala pärast. nii ma siis olen kooli arvutis, hunnik 6. klassi troppe seljas chillimas.
pole ammu blogind, keegi ei loe ka vist enne aastat. a mis seal ikka jah.
itaalia oli masendav. kas võib mõnikord asi olla nii positiivne, et ta mingil hetkel lendab üle ääre ja omandab juba liigset negatiivsust? ma ei taha ümber jutustada midagi. sessioon andis tohutult, noh, võttis ka muidugi, energiakulu oli siiski massiivne, aga ma ei usu, et suudaks kusagil kunagi midagi sellist uuesti kogeda. kui siis ehk riias, suvel, samal üritusel. see on siis viimane kord, kui ma minna saan. sest ma sakkisin sajaga tegelikult oma ülesannet täites. aga mul oli tore. hämmastav, kui palju detaile sealt sisse jääb, ma ei tea kui kauaks. kaks nädalat on möödas ja ma mäletan vesiselgelt, kuidas me tagasi tulles bari lennujaamas turvaväravatest läbi minnes prantsuse delegatsiooni thomas'e ja jean-baptsite'iga kreeka rahvustantsu tantsisime, või kuidas ma pisarate voolades üritasin viimast korda läti delegatsiooni kallistada ja nad mulle kooris hästi aeglaselt 'good-bye, heidi' ütlesid (sest eestlased on lätlaste arvates teatavasti veidi pikaldased). nagu ellen (ellen.kaheksa.com) juba kirjeldas, oli toit kohutav. ainsad, kes julgesid välja öelda, et me tõesti olime sunnitud koera peeniseid sööma, olid eestlased. eesti huumori igatsus oli üüratu. (6. klassi jobud üritavad kõik üksteisele võimalikult kõrge häälega 'mine persse' öelda). asjad, mis kõige rohkem närvidele käisid, tekitavad ka vist kõige rohkem igatsust. näiteks see, kuidas orgad üritasid inimesi bussi, lauda, majja, hotelli või kuhu iganes ajada, karjudes alati räigelt kileda häälega 'GUUUUUYYYSS'. uh, mai tea, ei viitsi jälle nukraks minna.
aga eestis on ka tore. tavaline elu on tegelt vahva, see pole lihtsalt see sama. mai ole drama-queen ja ei paisuta asju üle, lihtsalt siuke tunne on ja kõik.
tööd on enamus järgi tehtud, rutiin paigas. see on hea. on, eks?
aga nüüd ma torman koju, 'metsiku ingli' viimane osa.