Thursday, December 8

miks see on siis nii, et üks päev on lihtsalt maailma kõige ilusam lumesadu (jalad, käed on jääs, a no ohvreid peab ikka tooma) ja siis käid korra tartus, tuled tagasi, kõik kohad on mingit läga täis ja lund ei leia enam oma voodist ka.
UUS ARVUTI. milline õnnistus, kao ravile.
tartus oli martini sünnipäev. kui sa muidu ennast sellistel puhkudel liiga hästi ei tunne(võõrad inimesed, võõras koht), siis nüüd oli vähemalt võimalik taasnäha kalleid inimesi ja juua. naljakas oli igatahes. imelikke inimesi oli palju, suures enamuses võõrad (varem teadsin 3'e, ehe). martin oli Staar suure tähega ja tore nagu alati. tartust on alati kahju ära tulla. iga kord on sama mõte, 2 aastat veel. viimasel ajal on see veits vähenenud tegelikult. ses suhtes, et keskkoolis on ka ju omad head, mitte küll palju, aga noh, nagunii nutan 70 aasta pärast seda kõike taga. isegi kõige halvemat, tüütavamat, raskemat. ohjah, ei tegelt ei olnud täna tallinna sõita üldse kurb. nõmmele jõuda oli ka tore. mitte koju minna ka.
surmanädal on tulemas, mai tea, kuidas seda üle elada. homseks siis väike kirjandipoiss ja shakespeare'i töö. kihvt. motivatsiooni on õnneks küllaga ja erinevalt eelmise perioodi lõpust, on tuju ka parem. üldse on kõik kuidagi normulks. ei taha veel hõisata, et talvemasendust pole, küll ta ka tuleb, kõik tuleb, millalgi. aga mitte veel. misasja ma ajan.

Comments:
ütleme nii, et ma küll nii väga ei nuta taga :P
 
Sa ei ole veel pensionär ka
 
olen küll :P
 
seda viimast ei kirjutanud mina
 
ühesõnaga võtan sõnad tagasi
 
Post a Comment

<< Home

This page is powered by Blogger. Isn't yours?