Parklife

vahelduseks jälle natuke toivo lindu üle hulga aja. jutt käib siis minu emakeele õpetaja-superinimesest. rääkisime tunnis sellest, et toidu maitse sõltub ainult kolmandiku võrra reaalsetest koostisosadest/toiduainetest. ülejäänud maitseelamuse kujundab meie mõistus juba ette ära. noh, et kas see on nagunii rõvedalt jube või vastupidi siis, väga hea. selle 'rõvedalt jubeda' eelarvamuse tekitab mõistus enamasti just igasuguste nälkjate koha pealt, mille kohta ütles siis toivo tülgastusega "on molluskeid, kel isegi mitte karpi pole. need on nii hädised, et neid nimetatakse limukateks".