Sunday, November 6
tänane hommik: ärkan üles, kiikan kella poole (mõttetu raadio/äratuskell, mille vanaema koju tõi, a no vähemalt särab üle terve toa ja annab kellaaja suhtes abi), no..kell on 10. jube halb tuju, no ei suuda tõusta..mõttetu päev, magan edasi. ärkan uuesti, kell on nüüd juba 11.30. keegi krabistab all, kolistab kohvitassiga. tuleb meelde, et õhtul on külalist oodata. JUBE HEA TUJU TEKIB. tulebki lihtsalt õigel ajal ärgata. hommikul vaatad, on hea tuju või ei ole. halvemal juhul põõnad edasi, parema puhul hüppad voodist püsti, jood kohvi ja...kirjutad blogi.
mõtlete nüüd, kas mul midagi tarka ka öelda oli? EI...
aa ja siis lähed vahepeal msn'i ja haibid oma tuju veel üles rääkides inimestega, kes lihtsalt panevad naerma/naeratama. (ilmselt mõjub praegu ka kaks tassi suure-suure kofeiinisisaldusega vett, suu tõmbleb..)
enne londonisse minekut rääkis kris, et ta ei suuda ette kujutada et ta astub lennukist välja ja on opsti..londonis. lennukiga lihtsalt peab midagi juhtuma, sest nii raske on seda ette kujutada. mul on praegu sama asi itaalia suhtes. reedel kl. 12 läheb lennuk. praegu aknast välja vaadates (ennekuulmatu jubedus) on täiesti mõeldamatu, et ma olen nädala pärast vahemere ääres ja tsillin 250 inimesega 30-st erinevast riigist. nagu mida. aga well, kris jõudis londonisse (sealt tagasi ka..) ja ma püüan ka siis positiivselt mõelda...ehk mõni ryanair ikka jõuab ka kodusadamasse.
mõtlesin eile, mis põhjustab preili liisa loogi niivõrd sügavat tülgastust ten'i vastu. ta ise väidab, et kõik tsikid lähev ten'i, et endale mees leida. ja mehed selleks, et endale veel rohkem tsikke hõlma alla saada. oh really? kuigi kõik MUUD positiivsed küljed kaaluvad selle detaili kõvasti üle, ei ole ta ju sugugi valel teel. mõelda kas või ühe austatud asutajaliikme peale, keda karja liis ikka tsiteerib 'i've got a girl in NEYF*, i've got a girl in FIT*, what can i do when i'm such a hitt'.
aga ilm võiks ikkagi ilusamaks muutuda. tuleb jälle meelde kirjanduse tund, mis käsitles viimati siis venemaa 19. sajandit. 'kui munk akna peale lendab, tuleb hea ilm. kui aga lendab lätlane, siis tuleb lätlane maha lüüa' - laenatud toivo linnu varamust.
poed ajavad närvi. 300 pagana junni kesklinnas, kõik viimseni idiootsust täis. proovisime elleniga eile kaubamajas mütse. KOHUTAV. olin siis jõudnud viimase potensiaalse peakatte juurde, millele elleni hinnang kõlas siis umbes 'kuule, kas sa lähed kährikuid tapma või?'. mantlitega ei läinud just paremini. ilus, soe on seljas jube. seljas ilus on muidu kole ja õhuke.
kuna kõik ülejäänud asjad, mis pähe tulevad, on seotud itaaliaga ja ma ei taha teid VÄGA kadesaks ajada, siis lõpetan siinkohal.
* - TENiüritused.
mõtlete nüüd, kas mul midagi tarka ka öelda oli? EI...
aa ja siis lähed vahepeal msn'i ja haibid oma tuju veel üles rääkides inimestega, kes lihtsalt panevad naerma/naeratama. (ilmselt mõjub praegu ka kaks tassi suure-suure kofeiinisisaldusega vett, suu tõmbleb..)
enne londonisse minekut rääkis kris, et ta ei suuda ette kujutada et ta astub lennukist välja ja on opsti..londonis. lennukiga lihtsalt peab midagi juhtuma, sest nii raske on seda ette kujutada. mul on praegu sama asi itaalia suhtes. reedel kl. 12 läheb lennuk. praegu aknast välja vaadates (ennekuulmatu jubedus) on täiesti mõeldamatu, et ma olen nädala pärast vahemere ääres ja tsillin 250 inimesega 30-st erinevast riigist. nagu mida. aga well, kris jõudis londonisse (sealt tagasi ka..) ja ma püüan ka siis positiivselt mõelda...ehk mõni ryanair ikka jõuab ka kodusadamasse.
mõtlesin eile, mis põhjustab preili liisa loogi niivõrd sügavat tülgastust ten'i vastu. ta ise väidab, et kõik tsikid lähev ten'i, et endale mees leida. ja mehed selleks, et endale veel rohkem tsikke hõlma alla saada. oh really? kuigi kõik MUUD positiivsed küljed kaaluvad selle detaili kõvasti üle, ei ole ta ju sugugi valel teel. mõelda kas või ühe austatud asutajaliikme peale, keda karja liis ikka tsiteerib 'i've got a girl in NEYF*, i've got a girl in FIT*, what can i do when i'm such a hitt'.
aga ilm võiks ikkagi ilusamaks muutuda. tuleb jälle meelde kirjanduse tund, mis käsitles viimati siis venemaa 19. sajandit. 'kui munk akna peale lendab, tuleb hea ilm. kui aga lendab lätlane, siis tuleb lätlane maha lüüa' - laenatud toivo linnu varamust.
poed ajavad närvi. 300 pagana junni kesklinnas, kõik viimseni idiootsust täis. proovisime elleniga eile kaubamajas mütse. KOHUTAV. olin siis jõudnud viimase potensiaalse peakatte juurde, millele elleni hinnang kõlas siis umbes 'kuule, kas sa lähed kährikuid tapma või?'. mantlitega ei läinud just paremini. ilus, soe on seljas jube. seljas ilus on muidu kole ja õhuke.
kuna kõik ülejäänud asjad, mis pähe tulevad, on seotud itaaliaga ja ma ei taha teid VÄGA kadesaks ajada, siis lõpetan siinkohal.
* - TENiüritused.
Wednesday, November 2
vahelduseks jälle natuke toivo lindu üle hulga aja. jutt käib siis minu emakeele õpetaja-superinimesest. rääkisime tunnis sellest, et toidu maitse sõltub ainult kolmandiku võrra reaalsetest koostisosadest/toiduainetest. ülejäänud maitseelamuse kujundab meie mõistus juba ette ära. noh, et kas see on nagunii rõvedalt jube või vastupidi siis, väga hea. selle 'rõvedalt jubeda' eelarvamuse tekitab mõistus enamasti just igasuguste nälkjate koha pealt, mille kohta ütles siis toivo tülgastusega "on molluskeid, kel isegi mitte karpi pole. need on nii hädised, et neid nimetatakse limukateks".
