Parklife

oh well, jaanil on siis lõplikult õnnestunud mu hommikurutiin ämbrisse pudistada. ei mingit neegriräppi ja tabasalu kaudu rocca al mare'sse sõtimisi, et ükskord see külatee üles leida, mis meid kiiremini kooli viiks.
tänane andis siis taaskord tõestuse sellest, et meie klassil ei õnnestu end pärast kl 2'e kuidagi suunata oma ajurakke õppimise radadele. krissuga vadistasime erinevatest autopesuvõimalustest ja pudru söömisest, muu hulgas ka muidugi eilsest 'metsikust kringlist', tagant poolt kostis vaikset lalin, millest eristus aeg-ajalt 'kojuuuu, kojuuu' ja kitsapea siis vehkis oma lõbuks niisama seal tahvli ees aastaarve üles lugeda.
kõik koolipäevad on justkui ühe vasikaga visatud vms, mitte midagi ei toimu. biukas (kes leiutas lühendid õppeainetele?) saime kriibaga kireva pildi ja ženja-mari jutu eest A. tunnen end esimese klassi mudilasena. ihii. mataga sain ka lõpuks korda enam-vähem, vene keel on natuke, võiks öelda et kummaline kohe. A B+ B+ A F vms. F'i teenisin siis suurepärase liikumisverbide töö eest. kellele neid eesliiteid nii palju vaja on, sassi lähevad ju. mõh.
eelmine nädal oli veel ka matsalu retk klassiga, mis hõlmas endas 2 päeva marko nalju, vapustavat sügisilu ja süldipudrujalgu (matkade tagajärena). ei saa muidugi ka mainimata jätta õhtust vaatepilti, kus ka kõige tagasihoidlikum klassikaaslane ei suutnud sirgelt kõndides vetsuni jõuda.
kodus on nii mõnus. tänu bioloogia projektile on külmkapis 10 erinevat sorti juustu. nii pagana hea on end vahel hästi tunda lihtsalt istudes, taldriku mozarella ja tomatite ning tuunikala ja kurgi võilebadega. kõik on nii toree. ehee. oh, millal puberteet üle läheb.