Parklife

ma ei suuda midagi kirjutada. pool eilset päeva oli õudne, vanade asjade ära lõpetamine, emotsioonide hunnik, mis muutusid second after second, ühest äärmusest teise. lõpuks oli ikka tühi tunne ja peavalu. aga täna on igatahes palju parem...vist.
pärast seda poolt päeva maandusin harkujärve taga elleni venna 8. sünnipäeval, kellele pidin rahapuuduse tõttu kahjuks pulgakommi kinkima. elutuppa jõudes avastasin muidugi, et laual on terve vaagen samade pulgakeemiahunnikutega, aint et ilusamad olid kõik. õhtul oli kipa - ellen leidis, et ma pole eriti kütkestav oma tuberkuloosiga ja pani mulle oma haiguse-sokid jalga (magical...). vaatasime 'parent trap'i umbes 30. korda ja kiitsime lindsay lohan'i näitlejaoskuseid. kuhu ta need nüüd huvitav pannud on?
täna oli ka jube vahva. laenasin elluka pleierit ja jalutasin õismäele, vehkisin peaga ja karjusin. kedagi polnud noh, hääästiilus ilm oli ka. kodus ootas ees mingi üürnik, kes nägi päris nups välja. rääkis, et kogu tema senine majandusalane karjäär on olnud pullikaka. tegelt tahab ta saada rokkstaariks...now don't we all.
õppisin just vene keelt ja sõin juurviljasuppi. a varsti võtan järgmise asja oma '10 things i will never do' listist. 'õppides loon ennast' kursusel räägiti, et rutiini peab vältima. olen ma õigel teel?